Kui Sinu küsimusele vastust ei ole, siis saada email aadressile info@teddy.ee ning esita oma küsimus.

Korduma kippuvad küsimused

Kas ei ole vara õpetada inglise keelt kaheaastasele?

Ei ole vara. Ideaalne oleks alustada sünnihetkest. Õpivad ju lapsed emakeelt mahkmeeast alates ning kakskeelsetes perekondades räägib laps mõlemat keelt vabalt.

Võõrkeelte õpetamine varajases lapseeas on üks osa lapse varajase arendamise süsteemist. Luban endale siinjuures viidata arst Glenn Domanile, kes tuli järeldusele, et inimese aju areneb füüsiliselt ainult kuni kuue aasta vanuseni, kusjuures kõige kiirem on areng esimesel kolmel eluaastal. Selles vanuses on õppimisvõime erakordselt kõrge. Väikelaps on võimeline omandama nii palju keeli, kui vanemad on võimelised talle pakkuma. Hilisemas elueas ei ole keeli enam nii kerge õppida.

Üldiselt on teada, et inimese intellekti tase (IQ) formeerub kuuendaks eluaastaks (just siis, kui lopeb aju kasv). Seepärast on väga tähtis anda lapsele võimalus igakülgseks arenguks sünnimomendist alates.

Kas lapsele on vaja tõlkida, mida õpetaja räägib?

Ei, ei ole vaja. See ainult segab, laps lakkab kuulamast ingliskeelset kõnet ning keskendub tõlkele. Kuigi ma mõningaid sõnu tõlgin, ei tee ma seda mitte niivõrd laste, kuivõrd emade jaoks.

Kas ema või isa osavõtt tunnist on kohustuslik?

On küll, selles ongi kogu asja mõte. Emad võtavad tunnist aktiivselt osa. Me teeme kõike koos – ema, laps ja õpetaja. Koos emaga on laps targem, tugevam ja julgem kui üksi. Põhiline on aga see, et lapsel ei teki senitundmatus olukorras stressi. Väga olulist rolli mängivad õdus keskkond, tuttavad esemed ja mänguasjad. Laps kohaneb kiiresti ning tuleb järgmistesse tundidesse rõõmuga.

Kui kiiresti ilmnevad tulemused?

Ei maksa oodata, et laps hakkab käigult inglise keeles rääkima. Kuid see ei tähenda ka, et ta mitte millestki aru ei saaks. Last ei tohi kontrollida nii, et ta sellest aru saab: “Ütle, kuidas on inglise keeles ”õun”? ”. Sellised eksamid lastele reeglina ei meeldi. Nad hakkavad ise tasapisi kodus ingliskeelseid laulukesi laulma, siis aga nukkude ja mänguautodega mängima, kasutades ingliskeelseid sõnu. Peamiseks tulemuseks on positiivse suhtumise ja keele vastu huvi kujunemine.

Laps läks lasteaeda. Kas inglise keele õppimine ei ole tema jaoks täiendavaks stressiallikaks?

Mitte mingil juhul, võtavad ju tundidest aktiivselt osa ka emad. See võimaldab luua lapse jaoks õdusa, hirmu- ja pingevaba atmosfääri, erinevalt olukorrast, kus lapsed õpivad ilma emata.